laupäev, 17. aprill 2010

Olmeveed reostavad veekogusid
Vesi on elusorganismidele eluliselt vajalik. Inimeste arvu suurenedes kasvab ka vee tarbimine. Tahkete jäätmete kõrval tekib üha enam vedelaid jääkaineid, millega kaasneb veekeskkonnareostus. Aastasadu on inimene harjunud oma igapäevases majapidamises tekkivat olmevett juhtima veekogudesse, sest nii on mugav. Tänapäeval ei paista veekogudesse ainult olmejäätmeid. Sinna juhitakse ka tööstusettevõtete jääkveed, mis mõnigi kord sisaldavad suurtes kogustes elusorganismidele kahjulikke aineid. Üha rangemad nõudmised ja suurenevad trahvid sunnivad arenenud maades puhastama suurem osa jääk- ja olmeveest. Arengumaades tehakse seda aga küll vähe, sest veepuhastamine on kallis. Toiduahelate kaudu mõjuvad reoveed paljudele organismidele. Võib hävida suur osa planktonist, hukkuda kalade mari ja maimud, neil võivad tekkida väärarendid.

Heiteveepuhastamine



Heiteveepuhastis eraldatakse kõigepealt mehhaanilislt suurem praht ja liiv, setitakse muda. Seejärel lagundatakse bakterite jt mikroorganismide abil orgaanilised ained, setitakse välja muda ja lastakse puhas vesi veekogusse.

Laevad reostavad vett
Veekogud - jõed, mered ja ookeanid - on inimene muutnud olulisteks transporditeeks. Laevadega veetakse tohututes kogustes ohtlikke veoseid, nagu näiteks naftat ja mitmesuguseid kemikaale, mis keskkonda sattudes kahjustavad elusorganisme. Tankerlaevadega juhtuvate õnnetuste tagajärjel satub vette suurel hulgal ohtlikke aineid. Eriti ohtlikud on elusorganismidele naftasaadused: kütus, õlid jms. Õhuke naftakiht katab veepinna ega lase vette õhuhapnikku, mida veeorganismid kasutavad. Õlireostus on ohtlik ka veelindudele, sest kokkupuutel õlig kaotab sulestik veekindluse, mistõttu linnud hukkuvad. Arvatakse, et merereostuse tagajärjel hukkub igal aastal tuhandeid vaalu ja miljoneid merelinde.

Puhas joogivesi on elu alus
Eesti on joogiveega üldiselt hästi varustatud ja me joome tervisele ohutut vett. Praegu on kasutusel umbes 16 % olemasolevatest mageveevarudest. Vee kvaliteet on Eestis eri piirkondades üsna erinev. Mõnes Eesti piirkonnas on puhta veega probleeme. Inimeste hoolimatuse tõttu on pinnas reostunud peamiselt naftasaadustega, aga ka väetiste ja mürkidega. Probleeme puhta veega on ka palju linnade elamurajoonides, kus puudub kanalisatsioon ja olmeveed juhitakse pinnasesse. Sellistes piirkondades suureneb joogivesi eriti tugevasti lämmastiku sisaldus. Hetkel puudub arengumaades puhas joogivesi rohkem, kui pooltel ( 61 % ) maa- ja veerandil ( 26 % ) linnainimestel. Igal aastal sureb üle 5 miljoni inimese joogivee kaudu levivatesse nakkushaigustesse. Kui joogivett ei puhastata korralikult, kanduvad vees elavad haigust tekitavad orgnismid inimeseni ning põhjustavad sageli haigusi. Maailma mitmetes piirkondades on tavalised juhtumid, kus inimesed haigestuvad reostunud vee joomisel sooltepõletikku ja kollatõppe.

Puhast vett tuleb kasutada säästlikult
Et ka tulevikus jätkuks piisavalt puhast vett, on mõistlik juba täna vett säästlikult kasutada. Eestis kasutatakse joogi- ja tarbeveeks nii põhjavett kui ka puhastatud järve- ja jõevett. Vee puhastamine toimub veepuhastusjaamades ning see on kallis. Et säilitada põhjaveevarusid ja ka vähem kulutada vee puhastamisele tuleb vett säästvalt kasutada nii olmes kui ka tööstuses. Üha enam minnakse tööstusettevõtetes üle vee korduvkasutamisele. Kasutatud vett ei lasta loodusesse vaid juhitakse esmalt puhastisse ning sealt uuesti tööstusesse tagasi.

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar