Mulla saastumine

Koguaeg kasvav inimkond vajab toitu ja kindlasti paremaid elutingimusi. Väga palju kasutatakse suurema ja kvaliteetsema saagi saamiseks põllumajanduses taimehaiguste ja kahjurputukate vastu võitlemiseks aina rohkem mürke. Need võivad tagada küll hea tulemuse kuid need vahendid hiljem võivad osutuda ka inimesele ja teistele elusorganismidele. Näitena saab tuua ka turvasmulla mille lagunemist pärsib vesi ja happeline keskkond, milletõttu turvas akumuleerub. Sellega seostub mullastiku asendamatu osa süsiniku salvestajana ja kasvuhooneefekti vähendajana: kolmandik mullasüsinikust ongi akumuleerunud turvasmuldades. Maailma muldades üldse on orgaanilist süsinikku seotud poolteist kuni kolm korda rohkem, kui seda on biomassis (puud, taimed). Elukeskkonnana eraldab muld pidevalt vett ning mikroorganismide elutegevuse kaudu eritub gaase. Seega on muld vajalik puhastaja ja ainete sidujana vee-, gaaside ja keemiliste elementide ringes. Mulla puhverdusvõime määrab saastetaluvuse ja väetuskoormuse. Mitmesuguseid saasteaineid satub mulda eri allikatest. Atmosfääri kaudu leviv saaste võib muldi kahjustada väga ulatuslikult. Siin oleneb kõik sellest, millised on õhukaitse nõuded, kui korralikult neist kinni peetakse ja milline on mulla keemiline reaktsioon. Eesti muldadest on keemiliselt soodsa nõrga aluselise või neutraalse reaktsiooniga ligikaudu 45%. Näiteks happevihmade korral leevendab see muldade hapestumist oluliselt. Viimastel aastatel on nii Eestis kui ka mujal Euroopas heitgaaside koguseid aga tunduvalt vähendatud, seetõttu on ka mullad paremini kaitstud. Mullakaitse vajab suuremat tähelepanu. Mulla väärtust ja selle kaitse vajadust on mõistetud ning selle üle küllalt palju arutletud . Näiteks üheksakümnendatel aastatel teravnesid metsamuldade kaitse probleemid, millele on tähelepanu pööranud Loit Reintam.