Inimese tegevuse tulemusel tekib alati jäätmeid, kuid kõik jäätmed ei ole loodusele kahjulikud. Varasematel aegadel olid põhilised jäätmed toidjäätmed, kuid need olid loodusele ohutud, sest teised elusorganismid lagundavad need enamasti kiire ajajooksul ära. Hiljem hakkas inimene kasutama töö-, jahi- ja sõjariistu, mille metallosad jäid loodusesse pikemaks ajaks, aga need ei saastanud loodust.
Mida rohkem aega edasi, seda rohkem tekitab inimene jäätmeid. Prügi kuhjumine on nii suur, et sellega on raske toime tulla. Peaaegu kõik toiduained on pakendites, mis hiljem prügikaste ummistavad. Koguaeg võetakse kasutusele uusi materjale. Üldjuhul on need aga sellised, millel pole looduses lagundajaid, näiteks plastmassid ja suur osa pakendeid ongi sellest materjalist.
Prügi veetakse spetsiaalselt selleks kohandatud paikadesse – prügilasse. Need tekitavad keskkonnaprobleeme, sest jäätmete lagunemise ja põlemise tõttu reostavaid ja ebameeldiva lõhnaga gaase. Kuid inimene on õppinud neid gaase kasutama, nad ehitavad prügilagaasil töötavad katlamajad. Prügimäed võtavad üha enam maa-ala. On riike, kus prügi uputab isegi ookeani.
Prügimägede kasvu aitab pidurdada jäätmete sorteerimine. Mitme suguseid jäätmeid saab ümber töödelda.
Tellimine:
Postituse kommentaarid (Atom)
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar