Olmeveed reostavad veekogusid
Vesi on elusorganismidele eluliselt vajalik. Inimeste arvu suurenedes kasvab ka vee tarbimine. Tahkete jäätmete kõrval tekib üha enam vedelaid jääkaineid, millega kaasneb veekeskkonnareostus. Aastasadu on inimene harjunud oma igapäevases majapidamises tekkivat olmevett juhtima veekogudesse, sest nii on mugav. Tänapäeval ei paista veekogudesse ainult olmejäätmeid. Sinna juhitakse ka tööstusettevõtete jääkveed, mis mõnigi kord sisaldavad suurtes kogustes elusorganismidele kahjulikke aineid. Üha rangemad nõudmised ja suurenevad trahvid sunnivad arenenud maades puhastama suurem osa jääk- ja olmeveest. Arengumaades tehakse seda aga küll vähe, sest veepuhastamine on kallis. Toiduahelate kaudu mõjuvad reoveed paljudele organismidele. Võib hävida suur osa planktonist, hukkuda kalade mari ja maimud, neil võivad tekkida väärarendid.

Heiteveepuhastamine



Heiteveepuhastis eraldatakse kõigepealt mehhaanilislt suurem praht ja liiv, setitakse muda. Seejärel lagundatakse bakterite jt mikroorganismide abil orgaanilised ained, setitakse välja muda ja lastakse puhas vesi veekogusse.

Laevad reostavad vett
Veekogud - jõed, mered ja ookeanid - on inimene muutnud olulisteks transporditeeks. Laevadega veetakse tohututes kogustes ohtlikke veoseid, nagu näiteks naftat ja mitmesuguseid kemikaale, mis keskkonda sattudes kahjustavad elusorganisme. Tankerlaevadega juhtuvate õnnetuste tagajärjel satub vette suurel hulgal ohtlikke aineid. Eriti ohtlikud on elusorganismidele naftasaadused: kütus, õlid jms. Õhuke naftakiht katab veepinna ega lase vette õhuhapnikku, mida veeorganismid kasutavad. Õlireostus on ohtlik ka veelindudele, sest kokkupuutel õlig kaotab sulestik veekindluse, mistõttu linnud hukkuvad. Arvatakse, et merereostuse tagajärjel hukkub igal aastal tuhandeid vaalu ja miljoneid merelinde.

Puhas joogivesi on elu alus
Eesti on joogiveega üldiselt hästi varustatud ja me joome tervisele ohutut vett. Praegu on kasutusel umbes 16 % olemasolevatest mageveevarudest. Vee kvaliteet on Eestis eri piirkondades üsna erinev. Mõnes Eesti piirkonnas on puhta veega probleeme. Inimeste hoolimatuse tõttu on pinnas reostunud peamiselt naftasaadustega, aga ka väetiste ja mürkidega. Probleeme puhta veega on ka palju linnade elamurajoonides, kus puudub kanalisatsioon ja olmeveed juhitakse pinnasesse. Sellistes piirkondades suureneb joogivesi eriti tugevasti lämmastiku sisaldus. Hetkel puudub arengumaades puhas joogivesi rohkem, kui pooltel ( 61 % ) maa- ja veerandil ( 26 % ) linnainimestel. Igal aastal sureb üle 5 miljoni inimese joogivee kaudu levivatesse nakkushaigustesse. Kui joogivett ei puhastata korralikult, kanduvad vees elavad haigust tekitavad orgnismid inimeseni ning põhjustavad sageli haigusi. Maailma mitmetes piirkondades on tavalised juhtumid, kus inimesed haigestuvad reostunud vee joomisel sooltepõletikku ja kollatõppe.

Puhast vett tuleb kasutada säästlikult
Et ka tulevikus jätkuks piisavalt puhast vett, on mõistlik juba täna vett säästlikult kasutada. Eestis kasutatakse joogi- ja tarbeveeks nii põhjavett kui ka puhastatud järve- ja jõevett. Vee puhastamine toimub veepuhastusjaamades ning see on kallis. Et säilitada põhjaveevarusid ja ka vähem kulutada vee puhastamisele tuleb vett säästvalt kasutada nii olmes kui ka tööstuses. Üha enam minnakse tööstusettevõtetes üle vee korduvkasutamisele. Kasutatud vett ei lasta loodusesse vaid juhitakse esmalt puhastisse ning sealt uuesti tööstusesse tagasi.

Mulla saastumine

Koguaeg kasvav inimkond vajab toitu ja kindlasti paremaid elutingimusi. Väga palju kasutatakse suurema ja kvaliteetsema saagi saamiseks põllumajanduses taimehaiguste ja kahjurputukate vastu võitlemiseks aina rohkem mürke. Need võivad tagada küll hea tulemuse kuid need vahendid hiljem võivad osutuda ka inimesele ja teistele elusorganismidele. Näitena saab tuua ka turvasmulla mille lagunemist pärsib vesi ja happeline keskkond, milletõttu turvas akumuleerub. Sellega seostub mullastiku asendamatu osa süsiniku salvestajana ja kasvuhooneefekti vähendajana: kolmandik mullasüsinikust ongi akumuleerunud turvasmuldades. Maailma muldades üldse on orgaanilist süsinikku seotud poolteist kuni kolm korda rohkem, kui seda on biomassis (puud, taimed). Elukeskkonnana eraldab muld pidevalt vett ning mikroorganismide elutegevuse kaudu eritub gaase. Seega on muld vajalik puhastaja ja ainete sidujana vee-, gaaside ja keemiliste elementide ringes. Mulla puhverdusvõime määrab saastetaluvuse ja väetuskoormuse. Mitmesuguseid saasteaineid satub mulda eri allikatest. Atmosfääri kaudu leviv saaste võib muldi kahjustada väga ulatuslikult. Siin oleneb kõik sellest, millised on õhukaitse nõuded, kui korralikult neist kinni peetakse ja milline on mulla keemiline reaktsioon. Eesti muldadest on keemiliselt soodsa nõrga aluselise või neutraalse reaktsiooniga ligikaudu 45%. Näiteks happevihmade korral leevendab see muldade hapestumist oluliselt. Viimastel aastatel on nii Eestis kui ka mujal Euroopas heitgaaside koguseid aga tunduvalt vähendatud, seetõttu on ka mullad paremini kaitstud. Mullakaitse vajab suuremat tähelepanu. Mulla väärtust ja selle kaitse vajadust on mõistetud ning selle üle küllalt palju arutletud . Näiteks üheksakümnendatel aastatel teravnesid metsamuldade kaitse probleemid, millele on tähelepanu pööranud Loit Reintam.

Jäätme probleemid

Inimese tegevuse tulemusel tekib alati jäätmeid, kuid kõik jäätmed ei ole loodusele kahjulikud. Varasematel aegadel olid põhilised jäätmed toidjäätmed, kuid need olid loodusele ohutud, sest teised elusorganismid lagundavad need enamasti kiire ajajooksul ära. Hiljem hakkas inimene kasutama töö-, jahi- ja sõjariistu, mille metallosad jäid loodusesse pikemaks ajaks, aga need ei saastanud loodust.
Mida rohkem aega edasi, seda rohkem tekitab inimene jäätmeid. Prügi kuhjumine on nii suur, et sellega on raske toime tulla. Peaaegu kõik toiduained on pakendites, mis hiljem prügikaste ummistavad. Koguaeg võetakse kasutusele uusi materjale. Üldjuhul on need aga sellised, millel pole looduses lagundajaid, näiteks plastmassid ja suur osa pakendeid ongi sellest materjalist.
Prügi veetakse spetsiaalselt selleks kohandatud paikadesse – prügilasse. Need tekitavad keskkonnaprobleeme, sest jäätmete lagunemise ja põlemise tõttu reostavaid ja ebameeldiva lõhnaga gaase. Kuid inimene on õppinud neid gaase kasutama, nad ehitavad prügilagaasil töötavad katlamajad. Prügimäed võtavad üha enam maa-ala. On riike, kus prügi uputab isegi ookeani.
Prügimägede kasvu aitab pidurdada jäätmete sorteerimine. Mitme suguseid jäätmeid saab ümber töödelda.

Jäätme probleemid

Mulla saastumine

Vee saastumine